Milline testament on kehtiv ja kas seda tuleb registreerida?
Viimati uuendatud: 10/1/2012
Eesti seadusandlus tunneb teiste hulgas järgmisi testamente: originaalne notari kinnitatud testament (notariaalne testament), testaatori koostatud ja notari juures hoitav testament (notariaalne testament), tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament (kodune testament) ning omakäeline (holograafiline) testament (kodune testament).
Meetodid erinevat tüüpi testamentide koostamiseks:
- Notari kinnitatud originaaltestament – notar kinnitab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse järgi või mille testaator on talle esitanud kinnitamiseks. Testaator peab testamendi allkirjastama notari juuresolekul.
- Deponeeritud testament – testaator võib koostada notariaalse testamendi, deponeerides notariaalselt oma tahteavalduse kinnises ümbrikus ning kinnitades notariaalselt, et see on tema testament.
- Tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament – testaator võib koostada koduse testamendi, mille ta allkirjastab vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning millele testaator peab märkima testamendi koostamise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad testamendi allkirjastamise juures viibima.
- Omakäeline (holograafiline) testament – testaator võib koostada koduse testamendi, kirjutades selle oma käega algusest lõpuni ning märkides sellele testamendi koostamise kuupäeva ja aasta. Omakäelise testamendi peab allkirjastama testaator ainuisikuliselt.
Oluline on see, et kodune testament muutub kehtetuks, kui on möödunud kuus kuud selle koostamisest ja testaator on sel ajal elus. Pärast seda peab testaator koostama uue testamendi. Notariaalsete testamentide kehtivusel piiranguid ei ole. Testaator võib kodust testamenti ise hoida või anda selle teisele isikule ohutu säilitamise tagamiseks.
Testamente puudutav teave sisestatakse pärimisregistrisse. Andmed sisestatakse kahel alusel:
- Pärast testamendi notariaalset kinnitamist või testamendi deponeerimist või deponeeringust tagasivõtmist, peab notar esitama avalduse pärimisregistrisse.
- Koduseid testamente puudutavad sissekanded, nende muutmine ja tühistamine toimub registris testaatorite avalduse või isikute avalduse alusel, kellele testaator on testamendi hoiule andnud.
Seega on notariaalse testamendi registreerimine kohustuslik, koduse testamendi registreerimine valikuline.
Piiriülese olukorra puhul on testament põhimõtteliselt Eestis kehtiv juhul, kui see vastab rahvusvahelisele seadusele. Haagi konventsioon 1961. aastast viimse tahte avalduse vorme puudutava seadusandluse vastuolude kohta kehtestab testamendi vormi.
Info selle kohta, kuidas hoida, registreerida ja otsida testamente on samuti kättesaadav Euroopa Testamentide Registri Võrgustiku Assotsiatsiooni (ARERT/ENRWA) veebilehelt, sektsiooni “Infomaterjalid” alt.
